Uus rongiühendus Vilniuse, Riia ja Tallinna vahel: kas kiire ja mugav?

6. jaanuaril 2025 avati Vilnius-Riia-Tallinn raudteeliin. Kolme Balti riigi pealinna saab nüüd taas rongiga reisida, mida ei olnud võimalik teha peaaegu 30 aastat. Viimati sõitis otseliin Eesti ja Leedu vahel 1998. aastal. Vaatame lähemalt, mida see uus marsruut endast kujutab ning millised on selle eelised ja puudused.

Marsruut ja sõiduplaan

Vilnius-Riia-Tallinn liini teenindavad kolm erinevat rongioperaatorit oma koosseisudega. Tallinnast väljub rong iga päev Balti jaamast kell 10:25 ja jõuab Valgasse kell 13:54. Valgast väljub järgmine rong kell 14:11 ning jõuab Riiga kell 16:37, kust Leedu rong alustab kell 16:55 ja saabub Vilniusesse kell 21:03.

Vilniusest Tallinna suunas väljub rong iga päev kell 7:05. Riia rongijaama jõuab see kell 11:04, kust väljub järgmine rong kell 11:16 ning jõuab Valgasse kell 13:51. Elroni rong Valgast Tallinna väljub kell 14:10 ja saabub pealinna kell 17:34.

Täispilet Vilniusest Tallinna maksab 53.50 eurot. Tallinnast Riiasse või Vilniusest Riiasse maksab pilet 29.50 eurot. See hind kehtib teises klassis. Esimeses klassis, kus reisitingimused on veidi mugavamad, on pilet umbes viis eurot kallim.

Peatused marsruudil

• Tallinn – Tartu – Valga: Operaatoreks Elron (rong Stadler Flirt). Peatused: Balti jaam, Kitseküla, Ülemiste, Tapa, Tamsalu, Jõgeva, Tartu, Elva, Valga.
• Valga – Riia: Operaatoreks Pasažieru vilciens (moderniseeritud rong DR1). Peatused: Valga, Lugaži, Strenči, Valmiera, Lode, Cēsis, Sigulda, Inčukalns, Garkalne, Jugla, Zemitāni, Riia. Riia-Valga suunal: Riia, Zemitāni, Jugla, Inčukalns, Sigulda, Līgatne, Ieriķi, Cēsis, Lode, Valmiera, Strenči, Lugaži, Valga.
• Riia – Vilnius: Operaatoreks LTG Link (rong PESA 730). Peatused: Riia, Jelgava, Joniškis, Šiauliai, Radviliškis, Kėdainiai, Jonava, Kaišiadorys, Vilnius.

Kuidas osta pileteid?

Kahjuks ei ole võimalik osta ühtset piletit Vilniusest Tallinna. Reisijad peavad pileti soetama iga ümberistumise järel. Siiski saab seda mugavalt teha ette, kasutades operaatorite veebilehti või mobiilirakendusi.

Pileteid on võimalik osta ka rongisaatjatelt. Rongis on kõige lihtsam ja mugavam tasuda pangakaardiga. Sellegipoolest on kindlam osta pilet ette, et vältida ebameeldivaid üllatusi.

Mis on marsruudi eelised?

Uus raudteemarsruut annab Eesti, Läti ja Leedu elanikele vaid ühe eelise. Kuid ka see on vaieldav. Tegemist on riigisisese transpordiühendusega, mis aga eksisteeris ka varem.

Samal ajal on Leedul ja Lätil paremad võimalused kui Eestil. Vilniusest Riiga saab sõita otseliiniga, kuid Riiast Tartusse või Tallinna otse ei jõua. Tegelikult katkeb rahvusvaheline rongiühendus Valgas, kus tuleb teha ümberistumine.

Mõned eksperdid märkisid marsruudi väljakuulutamise ajal, et sellest võidavad eelkõige lõunaeestlased. Mina aga eeliseid ei näe. Rong liikus Valgast Tallinna ka varem ning Valgast oli alati võimalik jätkata teekonda Läti rongiga.

Miks on marsruut ebamugav?

Nüüd räägime puudustest. Tänapäeval tundub kummaline reklaamida rongimarsruuti kui „otseliini“, kui tegelikult tuleb teha kolm rongivahetust. Kaks ümberistumist, igaüks 15–20-minutilise ootajaga, ei tundu keerulised, kuid see kehtib vaid juhul, kui reisitakse kerge pagasiga. Peredele lastega on see aga kindlasti tülikas.

Reisiaeg, mis ulatub 10 tunnini, on tänapäeva standardite järgi äärmiselt pikk. Lisaks tuleb iga rongi jaoks osta eraldi pilet, mis teeb kogu protsessi ebamugavaks. Lätis kasutatakse reisijate veoks mitte tänapäevast Euroopa rongi, vaid vana moderniseeritud mudelit, mis jätab mugavuse poolest soovida.

Üheks ebamugavuseks on ka sõiduplaan. Praegu on see koostatud nii, et reisijad kaotavad terve päeva teekonnale. Samal ajal tuleb see veeta ühistes vagunites, kus puudub igasugune privaatsus.

Kuidas marsruut Vilnius–Riia–Tallinn mõjutab turismi?

Prognooside tegemine on tänamatu töö, kuid ma arvan, et uue marsruudi avamine mõjutab Eesti turismi pigem vähe. Kuigi Läti elanikud on Soome järel teisel kohal Eesti turistide arvult, ei too sõiduplaanide koordineerimine kaasa rohkem külastusi näiteks Tartu AHHAA keskusesse või Tallinna Lennusadama muuseumi. Sama kehtib ka vastupidises suunas.

Balti riikide peredele jääb kõige mugavamaks ja soodsamaks transpordivahendiks endiselt auto. Juba kahekesi reisides on soodsam kasutada isiklikku autot kui rongi, eriti sellist, kus tuleb pidevalt ümber istuda, pileteid uuesti kontrollida ja end uues vagunis paigutada. Lisaks pakub auto võimalust marsruuti vajadusel muuta, mida rong ei võimalda.

Kui Eesti ja Leedu vahel sõidaks kiirrong, mis lühendaks reisi kestust kuuele tunnile ja välistaks ümberistumised, oleks selles marsruudis tõeline mõte. Kuid selline rong võib valmida alles 2030. aastate alguses. Loomulikult on siiski reisijaid, kellele uus marsruut sobib.