Tallinna Niguliste muuseumis avati ainulaadne näitus “Eesti raamat 500. Reliikviad”, mis jutustab eesti rahva kujunemisest haritud ja kultuurse rahvusena läbi haruldaste raamatute ja silmapaistvate väljaannete. Ekspositsioon juhatab külastaja eesti kirjakeele kujunemise teekonnale: alates esimestest Pühakirja tõlgetest ning laulu- ja lugemisõpikutest kuni luule, omakeelse kirjanduse ja rahvusliku eneseteadvuse ärkamiseni. Näitus jääb avatuks kuni 26. oktoobrini 2025.
Esimesed teated eestikeelse raamatu kohta pärinevad aastast 1525, ning säilinud katked vanimatest eestikeelsetest trükistest on dateeritud aastaga 1535. Nagu luuletaja Hando Runnel on märkinud: “Kiri algab kirikust, rahvas raamatust.”
Näituse sümboliks on saanud kuulus Forseliuse aabits, mida kaunistab kukekese kujutis, mis algselt oli Wittenbergi lossikiriku reliikvia. Just see kukeke sai paljudele eesti lastele esimeseks raamatuillustratsiooniks, ning aabits ise mängis olulist rolli kirjaoskuse levitamisel eestlaste seas 17. sajandil.
Ekspositsioon algab kõige vanemate käsikirjadega ning jätkub haruldaste teostega Wittenbergist, Martin Lutheri ja Philipp Melanchthoni kirjadega, vanimad trükitud raamatud ning rariteedid Niguliste kiriku raamatukogust. Põhilised väljaanded, mis on kujundanud eesti haridust – õpikud, kroonikad, grammatikad ja jutustused – on hoolikalt kokku kogutud Tallinna, Tartu ja Riia parimatest raamatukogudest ja muuseumidest.
Näituse iseärasuseks on selle dünaamilisus: kõige haruldasemad käsikirjad ja raamatud on väljas vaid lühikest aega, misjärel nad asendatakse uute eksponaatidega. Programm on jagatud mitmeks perioodiks – kirjasõna algusaegadest läbi luule ja laulude ajajärgu, valgustusaja kuni vabaduse ja rahvusliku ärkamise sajandini. Erilist tähelepanu pööratakse eestlaste kahele kirjakeelele ning saksa vaimulike panusele.
Eesti raamatu arengus on Niguliste kirikul olnud määratu tähtsus. Juba 15. sajandi teisel poolel tegutses kiriku juures üks esimesi raamatukogusid, kuhu trükitud raamatud jõudsid 1470. aastal. Siinsamas töötasid sellised märgilised isikud nagu ajaloolane Christian Kelch ja pastor Lambertus Kämmerling, kes koostas Tallinna jaoks esimesed kalendrid. Hiljem liideti Niguliste raamatukogu Tallinna esimese avaliku raamatukoguga, ning väärtuslik raamatupärand on säilinud tänase päevani.
Näitust saadab mitmekülgne programm igas vanuses külastajatele: loengud, trükikunsti töötoad, kirjandusõhtud, kontserdid ja muuseumitunnid. Eriti huvitav on hariduslik-mänguline ala: siin saavad nii väikesed kui ka täiskasvanud külastajad tutvuda eesti tähestiku ja raamatute arenguga, proovida kätt lugemises ja kirjutamises ning teada saada, milline oli eestlaste teekond hariduse ja vabaduse poole läbi raamatu.
Niguliste kirikmuuseumi pilet maksab 15 eurot. Sooduspilet maksab 9 eurot. Näitus ja muuseum on avatud 10-st 18-ni.