Hoiatus! Karujärves ujumine võib tekitada nahalöövet

Eesti veekogude nimekiri, kus ujumine võib tervisele kahjulik olla, täieneb pidevalt. Hiljuti hakkasid sotsiaalmeedia kasutajad jagama fotosid lastest, kellele tekkis pärast Saaremaa Karujärves suplemist nahalööve. Nagu selgus, oli sarnaseid probleeme ka eelmisel aastal ja need on seotud järves paljunenud tserkaaridega.

Mis on tserkaarid?

Tserkaarid on parasiitsete ussvastsete nimestus. Need 0,3 kuni 1 millimeetri pikkused vastsed parasiteerivad veelindudel ning elavad tavaliselt seisva või aeglaselt voolava vee läheduses. Nahka rünnates põhjustavad need tsersariaasi, mida tuntakse ka “ujuja sügelusena”.

Kõige vastuvõtlikumad tserkaasidele on nõrga immuunsüsteemi ja tundliku nahaga inimesed, eriti aga lapsed. Tserkaarid kogunevad tavaliselt kalda lähedale madalasse vette. Kuna lapsed armastavad kaua just madalas vees viibida, selgitab see haiguse levikut nende seas.

Tserkariaas avaldub tugeva sügelusena nahal. Nahk kattub punase lööbega, mis võib kohati muutuda villiliseks. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 38 kraadini või kõrgemale. Kuigi haiguse edasine areng võib kaasa tuua sügavamaid ja pikaajalisemaid häireid, möödub lööve enamasti siiski iseenesest.

Kuidas ennast kaitsta?

Hoolimata nendest juhtumitest teatab Terviseamet, et Karujärve vee kvaliteet on üldiselt hea. Soovimatute tagajärgede vältimiseks soovitab amet pärast ujumist end hoolikalt kuivatada ja esimesel võimalusel pesta puhta vee ja seebiga.

Tserkaarid elavad paljudes Eesti järvedes, eriti taimestikurohketes veekogudes, kus leidub tigusid. Nende levikut soodustab kuum, tuulevaikne ilm ja vee temperatuur üle 20°C. Seega peaksid Saaremaal puhkajad seda asjaolu arvesse võtma ja Karujärves ujudes olema ettevaatlikud.