Eesti kirjanduse tähtsaimad pronksiklassikud

See aasta on Eestis kuulutatud Raamatuaastaks. Alates 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 toimuvad üle riigi üritused, mis on pühendatud eesti kirjakeele 500. aastapäevale. Selle olulise sündmuse puhul tahan rääkida Eesti kirjandusele ja kirjanikele pühendatud mälestusmärkidest. Kõige sobivam päev selleks on Eesti kirjanduse päev, mida tähistatakse 30. jaanuaril.

Piibel

Peetakse tavaliseks, et iga rahva tähtsaim raamat on Piibel. Esimest korda trükiti Piibel eesti keeles 1739. aastal, mis tähendab, et see ilmus 214 aastat hiljem kui esimene teadaolev eestikeelne tekst. 1989. aastal, Piibli esmailmumise tähtpäeva auks, püstitati Jürisse eestikeelse Piibli monument, mis asub tänaseni kohaliku kiriku hoovis.

Ka tänapäeval on Piibli tähendus iga kristlase elus suur. Samas näitab viimane rahvaloendus, et 60% Eesti elanikest peab end ateistiks. Väga huvitav, kas need inimesed on ateistid, sest nad pole Piiblit lugenud, või just seetõttu, et nad on seda lugenud?

monument eestikeelse piiblile
Eestikeelse Piibli mälestusmärk

Kristjan Jaak Peterson

Peterson elas vaid 21 aastat, kuid teda peetakse eesti keele uurimise algatajaks. Ta elas 19. sajandi alguses ja suri 1822. aastal. Tema luuletused jõudsid lugejateni alles ligi sada aastat pärast ta surma, kui need juhuslikult avastati Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist. Aga 1983. aastal püstitati Tartus Toomemäele Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärk.

Peterson oli erakordselt andekas noormees. Ta valdas kuueteistkümmet keelt ning avaldas artikleid eesti keelest Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas. Petersoni tõlge raamatust Mythologica Fennica rootsi keelest saksa keelde mõjutas Kreutzwaldi arusaama eesti muinasajast ja pani aluse 19. sajandi rahvusromantilisele pseudomütoloogiale. 

kristjan jaak petersoni skulptuur
Kristjan Jaak Petersoni kuju

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kreutzwaldi mälestus on jäädvustatud mitmel pool Eestis. Talle on püstitatud mälestusmärgid nii Tallinnas, Tartus kui ka Rakveres. Kuid minu arvates on kõige huvitavam Kreutzwaldi monument Võrus. See asub kirjaniku nimelises pargis Tamula järve lähedal. Monumendi autor on kujur Amandus Adamson.

Kreutzwaldi võib pidada üheks olulisemaks Eesti kultuuritegelaseks. Ta on eesti rahvuskirjanduse rajaja ning aitas kujundada ühtset kirjakeelt. Tema suurim teeneks on eesti rahvajuttude kogumine, kunstiline töötlemine ja nende põhjal rahvuseepose Kalevipoeg väljaandmine.

võru kreutzwaldi monument
Võru Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument

Anton Hansen-Tammsaare

Tallinna kesklinnas asub monument kõige kuulsamale eesti kirjandusklassikule Anton Hansen-Tammsaarele. See seisab kirjaniku järgi nimetatud pargis, mis on noorte seas väga populaarne. Räägitakse, et ka kirjanik ise armastas siin aega veeta, kui tema eluajal asus siin veel turg.

Eestis ei ole inimest, kes ei teaks tema romaani „Tõde ja õigus“. Tallinnas ja Vargamäel on Tammsaarele pühendatud muuseumid. Vargamäel saab lisaks jalutada Kodru raba matkarajal, kus toimusid kirjaniku tuntuima teose sündmused.

tammsaare mälestusmärk
Anton Hansen-Tammsaare mälestusmärk

Lydia Koidula

Eesti tähtsaima naisluuletaja graatsiline skulptuur asub Pärnus. Selle monumendi lõi Amandus Adamson talle omases stiilis. Huvitav on see, et otsus rajada suvepealinna Lydia Koidula park tehti täpselt 100 aastat tagasi ning monument püstitati sinna 1929. aastal.

Koidula tuntuim teos on „Mu isamaa on minu arm“, mis on saanud mitteametlikuks Eesti hümniks. See on kahel korral viidud muusikasse – esmakordselt tegi seda Aleksander Kunileid 1869. aastal ning teist korda Gustav Ernesaks 1944. aastal. Teise versiooni meloodia kõlab igal õhtul Tallinna Pika Hermanni tornist riigilipu langetamise saatel.

lydia koidula monument
Lydia Koidula monument

August Kitzberg

Üks kõige suursugusemaid eesti kirjaniku monumente asub Karksi-Nuias. See on August Kitzbergi skulptuur. Koos Eduard Vildega peetakse Kitzbergi eesti dramaturgia rajajaks ning tema humoristlik proosa on väga hinnatud. Kirjanikule pühendatud monument avati 1990. aastal.

Oma loomingus kirjeldas Kitzberg Lõuna-Eesti inimeste elu. Ta andis oma tegelastele tüüpilised mulkidele omased iseloomujooned ning kirjeldas nende suhteid, mis tekkisid varandusliku ebavõrdsuse tõttu. Kitzbergi tuntuim teos on näidend „Libahunt“, mille põhjal tehti 1968. aastal mängufilm.

august kitzbergi skulptuur
August Kitzbergi mälestusmärk

Eduard Vilde

Kes ei tunneks Tallinna Niguliste kiriku kõrval asuvat avatud raamatu kujulist monumenti? See ongi Eduard Vilde mälestusmärk. Selle avamine Kirjanike Maja vastas toimus 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva.

Vilde kirjutas palju teoseid, millest tuntuim on talupoegade ülestõusudest rääkiv triloogia 1850. aastate lõpu Eestis („Mahtra sõda“, 1902, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, 1903, „Prohvet Maltsvet“, 1905–1908). Tema raamatud on tõlgitud soome, läti, saksa ja vene keelde. Huvitaval kombel on Vilde monument ka Iirimaa linnas Galway’s – seal asub täpne koopia Tartu kahest Vildest, mida saab näha Shop Streeti saginas.

eduard vilde monument
Eduard Vilde mälestusmärk

Oskar Luts

Tartu kesklinnas, Raekoja platsi lähedal, seisab majesteetlik Oskar Lutsu monument. See avati klassiku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal. Skulptor Aulin Rimmi ja arhitekt Allan Murdmaa loodud monument on väga õnnestunud teos.

Lutsu teosed on tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool selle piire. Tema “Kevade”, “Sügis” ja “Tootsi pulm” levisid Nõukogude ajal tohutu tiraažiga, eriti tänu tõlgetele erinevatesse keeltesse, sealhulgas vene keelde. Selline raamatute massiline levik aitab tõeliselt säilitada kultuuri, mis peaks olema võimalikult avatud kõigile.

oskar lutsu monument
Oskar Lutsu mälestusmärk

Jaan Kross

Tallinnas, Kirjanike Maja lähedal asuv Jaan Krossi monument on seni kõige “noorem” Eesti kirjandusele pühendatud mälestusmärk. See avati 2022. aastal. Skulptuur kujutab kirjanikku koju naasmas, raamat käes.

Krossi elukäik oli keeruline. Oma veendumuste tõttu langes ta esmalt Saksa, seejärel stalinlike repressioonide ohvriks. Ta saadeti asumisele Krasnojarski kraisse, kust naasis 1954. aastal ja pühendus täielikult kirjandusele, saavutades erakordset edu. Kross on ainus Eesti kirjanik, keda on vähemalt viis korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

jaan krossi skulptuur
Jaan Krossi kuju

Marie Under

Rahvusraamatukogu peasissekäigu läheduses asuv Marie Underi mmemoriaal on üks kaunimaid Tallinna mälestusmärke. Luuletaja figuur on valmistatud valgest marmorist, mis päikesevalguses lummavalt helgib. Kirjaniku naiselikkust rõhutab tema jalgade ees vulisev veekaskaad.

Marie Under elas peaaegu 100 aastat, sündides 1883. aastal ja lahkudes siit ilmast 1980. aastal. Esimesed luuletused kirjutas ta 14-aastaselt ja need olid saksa keeles. Eesti keeles kirjutama innustas teda kunstnik Ants Laikmaa. Underi looming ilmus esmakordselt trükis 1904. aastal ajalehes Postimees, kus ta kasutas pseudonüümi Mutti.

marie underi memoriaal
Marie Underi memoriaal

Viimasel ajal loevad inimesed üha vähem raamatuid. Mõnel pole selleks aega, teised eelistavad lugeda uudisteportaale või sotsiaalmeedia kommentaare. Lisaks on raamatud muutunud üsna kalliks. Kuid tasub siiski aeg-ajalt haarata kätte hea kirjandusteos, võib-olla mõne siin mainitud kirjaniku sulest.

Eesti muusikute ja heliloojate parimad mälestusmärgid
Vaadake lisaks