Karud matkaradadel: kas peaksime kartma oma kodumetsasid?
Facebook on täis fotosid metsikutest loomadest, kes on jäädvustatud Eesti metsades. Fotograafide objektiividesse satuvad põdrad, metskitsed, jänesed, viimasel ajal aga üha sagedamini ka karud ja ilvesed. Sellise liigirikkuse vaadates tekib küsimus, kui ohutu on kõndida metsaradadel ning mida teha selleks, et vältida kohtumist metsiku loomaga?
Sotsiaalmeedia postituste järgi kohtab karu kõige sagedamini Ida-Virumaal, eriti palju neid on Alutaguses, kus on tehtud enamik meedias levitatud fotosid. Karusid on nähtud ka Lahemaal, Loksa ja Käsmu lähedal, samuti Kosel, ja hiljuti jooksis selline külaline ringi Nõmmelgi. Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on vähemalt üks karu nii Hiiumaal kui ka Saaremaal, sel aastal on neid juba metsakaamerad jäädvustanud.
Samas pole teateid karude kohtamisest matkaradadel olnud, mõne erandi välja arvatud. Näiteks 2019. aastal teatas ERR, et Vihterpalu metsaradadel jälitas naist poolteist kilomeetrit karuperekond. Naine sai muidugi hirmul, kuid kohtumine lõppes kõigi jaoks õnnelikult.
Teine meedias laialt kajastatud juhtum toimus 2023. aastal ja oli seotud Kaja Kallasega, kes tol ajal täitis peaministri ametit. Hommikuse jooksu ajal Vihula mõisa lähedal nägi ta karu, kuid see jooksis minema, kas naisministrist või tema ihukaitsest hirmul. Võimalik, et see oli hästi informeeritud karu ja proua Kallast nähes jalga laskis, et ka tema peale mingit maksu ei pandaks.
Selleks et teada saada, kui tihti kohtuvad matkajad metsikute loomadega matkaradadel, saatsime päringu RMK-sse, kelle halduses on kõik matkarajad. Kuid nagu selgus, ei pea organisatsioon sellist statistikat ega tea, kui sageli inimesed metsas karude, huntide ja teiste loomadega kokku puutuvad. Sellise kohtumise tõenäosust peetakse siin äärmiselt madalaks.
RMK meediateenistuse juht Priit Luts juhtis tähelepanu sellele, et matkarajad on väga populaarsed. Inimesed jalutavad siin aastaringselt ja loomad, kes seda hästi mõistavad, eelistavad selliseid kohti vältida. Loomad kuulevad hääli ja sammude heli kaua enne, kui nad inimest näevad, ning enamikul juhtudel eelistavad ära minna.
Uurisime ka seda, kui ohutu on telke püstitada RMK eritsoonides, sest võimalus loomadega nende loomulikes tingimustes kokku puutuda tekib just öösel. Sellele soovitas Luts olla ettevaatlik ja mitte pillata laiali toidujääke, mille lõhn võib looma ligi meelitada. Seega sõltub väga palju just meie käitumisest.
Mida siis teha, et minimeerida karukohtumise tõenäosust metsaradadel? Tegelikult on kõik väga lihtne – spetsialistid soovitavad end märgatavaks teha. Jalutamise ajal tuleb häält teha, võib näiteks laulda, rääkida, okstel tallata või riietele võtmekimp kinnitada, et need liikumisel kõliseksid.
Kui aga teil õnnestus (või ei õnnestunud – siin sõltub kõik tajumisest) karuga kokku puutuda, siis peamine on säilitada rahu. Sellistes olukordades ei tohi loomale otsa vaadata ega teha järske liigutusi. Võib hakata rahulikul häälel midagi rääkima, järk-järgult eemaldudes, kuid mitte talle selga pöörates.
Kui karu tõuseb tagajalgadele – see tähendab, et ta hindab olukorda, ühtlasi näidates end kogu oma hiilguses. Kuid kui ta asub neljale jalale ja hakkab pead kõigutama – see on juba agressiooni märk. Sellisel juhul on parem maha heita, kätega pea katta ja surnuks teeskleda, edasi siis – nagu õnn annab.