Läti avalik-õigusliku meediakanali LSM ajakirjanik Aleksei Dunda tegi dokumentaalfilmi Eesti pealinnast. Tunniajalises videos vene keeles pealkirjaga „Kuidas eestlased ehitasid endale inimsõbraliku pealinna“ võrdleb ta Tallinna ja Riiat ning vestleb kohalike venekeelsete elanikega eluolust linnas ja riigis.
Film Tallinna kohta valmis LSM+ eriprojekti „Ekspeditsioon“ raames. Selle saatejuht Aleksei Dunda reisib erinevatesse linnadesse ja filmib nende kohta lugusid. Ta on juba varem teinud dokumentaali Vilniusest ning seekord oli järjekord Eesti pealinna käes.
Ajakirjanik jalutas Tallinna tänavatel koos kohaliku ajaloolase Josef Katsiga, kes tutvustas lühidalt Vanalinna. Seejärel tegi ta tiiru linnas koos noore, moekalt riietuva blogija Daniil Kurakiniga. Samuti vestles ta Eesti ja Tallinna olukorrast Peeter Taime, Ron Luvishuki ja Andrei Titoviga ning ajas juttu ka juhuslike möödakäijatega.
Tuleb täheldada ajakirjaniku ebatavalist lähenemist selliste filmide loomisel. See ei ole reklaamklipp ega reisiblogi, vaid ehe eluhetkede tabamine. Näiteks võrdles Aleksei Tallinna ja Riia avalikke tualette, millest parema mulje jättis Eesti pealinn, ning tõi välja tänavatel leiduva graniitkillustiku, mis ei aita libeduse vastu, kuid rikub jalanõusid.
Ajakirjanik pööras tähelepanu ka Tallinna teede olukorrale. Ta nimetas neid „väsinuks“ ja tõi esile kulunud teekattemärgistuse. Tõepoolest, mõnel teelõigul pole suure osa aastast mingeid jooni, sest need kantakse maha juba talveks (nt Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmiku lähedal, Kadaka Selveri juures).
Üheks filmi kangelaseks sai Eesti Vene Teatri kunstiline juht, Riiast pärit Dmitri Petrenko. Ta võrdles Tallinna ja Riiat ning nimetas Eesti pealinna tehnoloogilisemaks ja euroopalikumaks. Lisaks kiitis ta kohalikku kööki ja tõi esile Tallinna kultuurielu mitmekesisuse.
Filmis ei näidata mitte ainult Tallinna keskset fassaadi, vaid ka Lasnamäed. Ajakirjanik tõdes, et seal on palju soojustatud ja renoveeritud maju. Kuid enim avaldasid talle muljet kvaliteetsed känniteed.
Aleksei võttis vaatluse alla ka Tallinna ühistranspordi. Nagu paljud välismaalased, pidas ta suureks plussiks seda, et sõitmine on (vähemalt praeguseni, ilmselt järgmiste kohalike valimisteni) tasuta. Erinevalt Reformierakonna poliitikutest mõistis ta, millist kasu see linnale ja selle eelarvele toob.
Lõpuks jalutas Dunda Kalamaja tänavatel ja lõpetas oma retke Linnahalli katusel. Pärast oma ekspeditsiooni jõudis ta järeldusele, et tallinlased ei keskendu niivõrd Balti linnade omavahelisele konkurentsile, vaid loovad oma linna inimestele elamiseks. Loodame, et see suund jätkub.