Pelgulinna trammiliin: arengu nimi või linna roheala hävitamine?

Umbes kakskümmend aastat tagasi juhtis Tallinnat lühikest aega Tõnis Palts, kes esindas Isamaaliidu ja ResPublica nimekirja. Tema juhtimisperiood ei jäänud millegi erilisega meelde, kuid ühe mõistliku mõtte ta siiski välja andis ning just täna on õige aeg seda meelde tuletada. Palts pidas tramme ebaefektiivseks ühistranspordi liigiks ja pooldas transpordivõrgu laiendamist, näiteks elektribussidega, ning soovis tõhusust suurendada liikumissageduse tõstmisega.

Sellest ajast on palju muutunud. Eesti astus Euroopa Liitu ja sai juurdepääsu struktuurifondidele, mis on põhimõtteliselt riigile hea ja kasulik – tõepoolest on nende rahade eest ehitatud väga palju vajalikku. Ent toimunud on põlvkonnavahetus ning juhtivaid ametikohti on asunud täitma inimesed, kelle pädevus linnaelu korraldamises tekitab tõsiseid kahtlusi, ja trammiteema on taas päevakorral.

Tramm oli ja jääb aga äärmiselt ebaefektiivseks ühistranspordi liigiks, ükskõik mida selle kohta ka ei räägitaks. See liigub mööda rööpaid, mis tähendab, et puudub manööverdamisvõimalus, ning on seotud kontaktvõrguga. Tegelikkuses tähendab see, et iga elektrikatkestus või liiklusõnnetus teel halvab täielikult liikluse kogu liinil, mis mõjutab omakorda teiste transpordivahendite – autode ja busside – liikumist.

Viimase aastakümne jooksul on Tallinnas ehitatud kaks trammiliini, mille tegelik vajadus tekitab suuri kahtlusi. Esimest lennujaama viivat liini pole juba ammu kasutatud, ja kui see töötas, siis tavaliselt jõudsid trammid lõpp-peatuseni, see tähendab lennujaamani, täiesti tühjana. See on ju arusaadav – pagasiga on siiski mugavam sõita taksoga või kasutada autojagamisteenust, eriti kui reisile läheb terve pere.

Teine, sadamasse viiv liin, ei saa samuti kiidelda heade näitajatega, sest see on linnakodanike igapäevaste vajaduste jaoks ebamugav. Abilinnapea Kristjan Järvan, tuues välja statistilisi andmeid, rääkis, et marsruut nr 2 on kõige nõutum ja seda kasutati jaanuaris 400 000 korda, kuid portaal Delfi avaldas aprilli lõpus teistsuguse statistika. Väljaande andmetel on valideeritud sõitude arv langenud poole võrra, 120 000-lt 67 000-ni. Need andmed tunduvad tõepärasemad.

Kahest uuest trammiliinist on ikkagi vähe, seega käivad jutud trammi käivitamisest Liivalaia tänaval kuni Kristiine kaubanduskeskuseni. Ja nüüd on juba projekteeritud uus trammiliin Pelguranda, .läbi Stroomi pargi ja mööda Puhangu tänavat, mis ei meeldi kohalikele elanikele, kuid vaimustab abilinnapea Pärtel-Peeter Peret. Ametnik ei suuda mõista linnakodanike rahulolematust faktiga, et trammiga saab otse randa sõita. Ilmselt pole ta kursis, et sellesse randa saab juba täna probleemideta bussiga jõuda, ja Pelguranna elanikud tulevad sinna jalgsi.

Piirkonna elanikke ja teisi linnakodanikke häirib hoopis midagi muud. Eelkõige müra ja turvalisus, sealhulgas ka nende kodude turvalisus. Ja lisaks sellele likvideeritakse trammiliini ehitamisel läbi Puhangu tänava märkimisväärne osa Stroomi pargist. Avaldatud liikumisskeemi järgi lähevad trammiteede alla jalgpalliväljak ja osa rohealast, kuhu inimesed täna nädalavahetuseti piknikule tulevad. Seal toimuvad muuseas iga aasta ka linnakodanikele erilist rõõmu mitte pakkuvad Iron Mani võistlused.

Aga kes mõtleb linnakodanike peale, välja arvatud valimiste eelsel perioodil, kui kergeusklikele heldelt mulli aetakse? Ja mitte kõigil linnakodanikel pole tänu põhiseaduse muudatusele nüüd õigust otsustada, kas tegeleda pargis spordiga või sõita seal trammiga. Kõik on juba otsustatud, kuid deklareeritud demokraatia nõuab siiski veel formaalset projekti arutelu linnakodanikega, seega jätkatakse kõigi veenmist trammiliikluse arendamise teravas vajaduses.

Kurja juur peitub selles, et trammiliin, mille maksumus on umbes 28 miljonit eurot, ehitatakse osalise rahastamisega EL-i struktuurifondidest. Ametnikele on oluline need vahendid aruande järgi ära kasutada, aga kas sellest kasu on – pole oluline. Nende arusaamise järgi on kasu olemas, linnakodanike arusaamise järgi – kasu pole. Aga kes need linnakodanikud on, et otsustada nii keerulisi ja tähtsaid küsimusi?

Aga kui juba nii väga tahetakse Põhja-Tallinna trammiteedega katta, miks mitte rajada uus liin Bekkeri sadamasse? Marati tänaval on käimas suur ehitus ja kui sinna liin rajada, siis see just hõlmab kõiki kaasaegseid alasid: Bekkeri, Paavli, Telliskivi ja kesklinna. Pelguranna elanikud jätkavad busside kasutamist ja kõik linnakodanikud – trammivaba ja lastele ohutu Stroomi pargi kasutamist.

Vaadates linnavalitsemise stiili Jevgeni Ossinovski juhtimisel, tekib mul tunne, et ametnikud tema administratsioonis ei ela Tallinnas. Nad ei mõista linnakodanike tegelikke vajadusi ega tea, mida meie, linna tavalised elanikud, tegelikult vajame, mis oleks mugav ja nõutud. Ja tegelikult toimub koalitsioonileppe pime elluviimine, arvestamata valijate huve, kes massiliselt hääletasid hoopis teistsuguste otsuste poolt.