Suurupi Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei
Suurupi rannakaitsepatarei nr 3 on 20. sajandi sõjaajaloo mälestis Harjumaal. Kunagi täitis see rannakaitse ülesannet, ent tänapäeval on see nahkhiirte talvituspaik. Patarei on küllaltki hästi säilinud, kuid suures plaanis on tegu varemetega, mida saab vaadata üksnes väljast.
Suurupi rannakaitsepatarei ajalugu
Suurupi rannakaitsepatarei rajati aastail 1913–1917 ning see oli osa Peeter Suure merekindlusest, Peterburi peamisest merelisest kaitseliinist. Esialgu kavandati siia neli 130 mm kahurit, mis saabusid 1915. aasta lõpus, kuid peagi asendati need võimsamate 6‑tolliste (152 mm) Canet’ kahuritega. Kahurid paiknesid betoneeritud alustel ja olid peidetud betoonvarjendite lähedusse, komandopunkt asus patareist lääne pool.
Pärast Eesti iseseisvumist 1919. aastal anti patarei merejõudude ülemale alluvusse ning see sai nimeks Rannakaitsepatarei nr 9. Patareid täiendati ja relvastati ümber nelja 120 mm Vickersi kahuriga, mis paigaldati tugevale betoonalusele koos parapetiga. 1927. aastal loodi Suurupi komendantuur, mis koondas poolsaare rannapatareid ühtseks kaitsekompleksiks.
Patarei tulesektor kattis laevatee Naissaare ja mandri vahel, kontrollides Tallinna lahe läänesissepääsu. Sihtmärkide valgustamiseks kasutati kahte võimsat prožektorit: üks paiknes sadade meetrite kaugusel patareist läänes massiivses betoonvarjendis diisel‑elektrijaamaga, teine Mäeranna ja Ilmandu külade juures kõrgel neemel. Patarei koosnes neljast kahuriõuest laskemoonaladudega, millest kolm olid ühendatud maa‑aluste käikudega.
Nõukogude ajal läks patarei 1940. aastal Balti laevastiku käsutusse ja 1950. aastatel moderniseeriti see Ameerika 127 mm kahurite ning uue komandobunkriga, millel oli kaugusmõõtja torn. Kahuripositsioonide vahel kaevati umbes 100 meetri pikkune maa‑alune käik. Tänapäeval on ala kohaliku kogukonna eestvedamisel korrastatud ning külastamiseks avatud maist augustini, kui nahkhiired on maa‑alustest rajatistest lahkunud.
Fotogalerii
Mida arvestada külastusel?
Suurupi on populaarne elurajoon, kus paljud teed on märgitud erateedeks ja on kõrvalistele suletud. Pääsuks patarei juurde tasub kasutada Google Mapsi ja otsida nimega Peeter Suure Merekindlus Suurupi. Autoga otse kohale ei saa, parkida tuleb Soontevahe põigu kandis ning sealt kõndida läbi metsa paar‑kolmsada meetrit.
Asukoht kaardil
Teised huvitavad paigad
- Tallinna ümbruses leidub sarnaseid objekte: Viimsis saab vaadata Miiduranna rannapatareid ning külastada Rohuneeme raketibaasi.
- Noarootsis tasub tähele panna Spithami radarijaama, mida kasutatakse tänapäeval ka vaateplatvormina.
- Hiiumaal tasub külastada Tahkuna rannapatareid ning saarel on säilinud veel hulgaliselt sõjaajaloo paiku.