Kirna mõis

Järvamaal asuv Kirna mõis on laialt tuntud tänu seal igal aastal toimuvale Tulbifestivalile. Kuid see koht on tuntud ka kui magnetanomaalsete tsoonidega keskus, mille kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivse laenguga kohad aitavad organismil vabaneda kahjulikust, positiivse laenguga kohad aga annavad tervenemiseks ja positiivseteks muutusteks lisaenergiat.

Kirna mõisa ajalugu

Kirna mõis rajati 1620. aastatel, kui kuningas Gustav II Adolf kinkis viis Järvamaa küla Eestimaa rüütelkonna peamehele Hans von Fersenile. Fersenite suguvõsa omas mõisat kuni 1787. aastani ning Karl Gustav von Ferseni valitsemisajal ehitati esinduslik mõisa peahoone. Pärast Karli surma läks mõis tema vennatütrele Helene Dorothea von Fersenile, kes oli abielus esmalt Johann Gustav von Osten-Sackeniga ning hiljem vürst Mihhail Gortšakoviga.

1804. aastal sai mõisa omanikeks Johanni noorem vend Karl Magnus Osten-Sacken, kes ehitas mõisa peahoone ümber. Osten-Sackenid omasid mõisat kuni 1816. aastani, mil see panditi kindral-major Georg Ludwig Pilar von Pilchaule, kelle perekonna omandis püsis Kirna kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Pärast võõrandamist paigutati mõisa peahoonesse algkool ning Teise maailmasõja ajal tegutses seal saksa ohvitseride õppekeskus.

Nõukogude perioodi alguses kasutati hoonet samuti koolina, hiljem asusid seal raamatukogu, postkontor, kolhoosi keskus, söökla ja korterid. Pärast iseseisvuse taastamist jäi mõis tühjaks ja maha. Hoone lagunes järk-järgult ning siin käisid sageli vandaalid.

1997. aastal müüs riik lagunenud ja rüüstatud mõisahoone oksjonil erakätesse. Tervendaja ja peenenergia maailma tundja Helle Anniko nägi ja tundis selle koha looduslikku ja energeetilist potentsiaali ning rajas Kirna mõisaparki tänapäeval kogu maailmas tuntud energeetilise tervendamise pargi. Helle Anniko pühendas kogu oma energia ja hinge Kirna pargi arendamisele kuni oma surmani.

2014. aasta sügisel ostsid mõisa Reimo Lilienthal ja Tuuli Org, kes jätkavad Helle Anniko väärtusliku pärandi edasiarendamist. Pikemas perspektiivis on mõisas plaanis luua holistiline tervise- ja eluviisikeskus.

Hoonete kompleks

Algselt oli härrastemaja puidust hoone kolme aknaga ning ühe katuse all oleva aidaga. Meie päevini säilinud hilisbarokk-stiilis hoone ehitati Karl Gustav von Ferseni juhtimisel, tõenäoliselt 18. sajandi viimasel veerandil. Sellest ajast on säilinud puust teenijate trepp.

19. sajandi alguses ehitas toonane omanik Karl Magnus von Osten-Sacken mõisa ümber klassitsistlikus stiilis. Fassaadi keskosale lisati siis kuue sambaga portikus ning külgmistele balustradidele kolmnurksed frontoonid. Sajandi lõpus lisati hoone vestibüülile, siseustele ja peamisele trepile uusgootika stiilis disainielemendid.

Mõisakompleksi kuulusid ka saun, tõllakuur, tall ja loomalaut. Tänapäeval on enamik majandushooneid varemetes, mõned on säilinud ümberehitatud kujul. Tagaaed on osaliselt taastatud.

Fotogalerii

Mõisapark

Kirna mõisapark on hästi tuntud tänu seal igal aastal toimuvale Tulbifestivalile. See algab mai teisel poolel ja kestab umbes kuu aega. Tulpide õitsemist tuleb siia igal aastal nautima 10 000 inimest.

Festivali ajalugu sai alguse 2019. aastal, kui pärast kasvuhoone tulekahju kinkis AS Nurmiko mõisale 200 000 tulbisibulat ja 15 000 nartsissisibulat, mis istutati mõisa peahoone ümbrusse haljastusprojekti raames. Külastajatele esitleti õitsvat aeda esmakordselt 2020. aastal.

Asukoht kaardil

Teised huvitavad kohad

• Kevadel tasub Järvamaal tähelepanu pöörata Türi Kirsialleele. Sõltuvalt ilmastikuoludest võib see kaunilt õitseda nii aprilli lõpus kui ka mai esimesel poolel.
• Kirna mõisa lähedal asub Väätsa raba, kus kulgeb matkarada, mille kohalikud elanikud ise ehitasid.
• Veel üks huvitav koht maakonnas on Arvo Pärdi muusikaaed, mis asub Paides, mida nimetatakse Eestimaa südameks.