Paide loss ja Ajakeskus Wittenstein

Paide loss (Wittenstein) on Kesk-Eesti ja Järvamaa üks võtmetähtsusega vaatamisväärsusi. See rajati 13. sajandil ning on sellest ajast peale Paide linna peamine ja äratuntavaim sümbol. Täna on külastajatele avatud lossitorn Vallitorn, kus tegutseb Wittensteini ajakeskus.

Paide lossi ajalugu

Paide lossi ehitas Liivi ordu 1265. aastal Vallimäele. Arvatakse, et enne seda asus siin muistne eestlaste linnus. Kindluse keskseks elemendiks sai kõrge kaheksanurkne Vallitorn.

Liivi sõja ajal piirati kindlust korduvalt Vene vägede poolt ja 1573. aastal vallutas selle Ivan Julm. 1562. aastal läks Paide Poola võimu alla, kuid 1581. aastal võtsid rootslased selle tagasi. 16. sajandi lõpul tehti viimased ulatuslikud kindlustustööd koos bastionide rajamisega.

17. sajandi alguses mängis kindlus olulist rolli Poola-Rootsi sõjas, 1602. aastal hõivasid selle poolakad ja 1604. aastal peeti müüride all märkimisväärne Paide lahing. 1608. aastal naasis kindlus Rootsi kätte, ent 1636. aastal arvati see tegevkindluste nimekirjast välja ja lammutati osaliselt ning Paide kaotas linnaõigused. Sellest ajast alates seisab kindlus varemetes.

Aastatel 1895–1897 taastati peatorn, kuid 1941. aastal lasid taganevad Nõukogude väed selle õhku. 1993. aastal ehitati torn uuesti üles Jüriöö ülestõusu 650. aastapäevaks. Torni ümbritseb park laste mängualadega ning siin on ka vabaõhulava ja lauluväljak.

Fotogalerii

Wittensteini ajakeskus

Wittensteini ajakeskus on ajaloomuuseum omapärase kontseptsiooniga. Iga ajaloolise torni korrus on pühendatud kindlale ajastule. Külastajad liiguvad kaheksa korruse vahel justkui ajamasinaga, mille rolli täidab futuristliku ilmega lift.

Külastus algab lühifilmiga, mis tutvustab kindluse ja kogu Eesti ajalugu. Lugu esitatakse mõnusa huumorinoodiga ning osa väljapanekust on interaktiivne. Mõnda eset võib käes hoida ja lossis saab selga proovida rüütlirüüd ning muud varustust.

Ametlik koduleht: wittenstein.ee

Asukoht kaardil

Teised huvitavad paigad

• Paides jalutades tasub kindlasti sisse astuda Arvo Pärdi muusikaaeda, mis on omamoodi mälestusmärk maailmakuulsale heliloojale.
• Teine põnev Järvamaa vaatamisväärsus on Kirna mõis, kus kevadel peetakse Tulbifestivali ja muul ajal töötab kohvik.
• Maakonnas ringi sõites käige ka Järva-Jaani Vanatehnika varjupaigas, kus on muljetavaldav kogu nõukogudeaegseid autosid seisundis “nagu on”.