Põltsamaa loss

Põltsamaa loss, ajaloolistes kroonikates tuntud nimega Schloss Oberpahlen, asub Jõgevamaal ja on üks maakonna tähtsamaid vaatamisväärsusi. Täna paikneb lossiõues turismiinfokeskus ning tegutseb muuseum. Kõiki kompleksi muuseume saab külastada ühispiletiga, samas kui lossihoovi ja kiriku külastamine on tasuta.

Põltsamaa lossi külastamine

Ordulinnuse õues asuvad Põltsamaa Muuseum, Veinikelder koos Toidumuuseumiga, Katre töökoda, Kersti kudumistöökoda, pART galerii, keraamikatöökoda, kirik ja Konvendi saal. Lisaks toimuvad õuel temaatilised üritused, kontserdid ja laadad. Lossis on ka ruumid seminarideks ja pidudeks.

2023. aastal avati loss pärast restaureerimist ning külastajatele tehti taas ligipääsetav varem suletud linnuse osa. Ülemisel korrusel avaneb suurepärane vaade linnale ja selle lähikonnale ning hästi paistab ka Niguliste kiriku tornikiiver. Kindlus väärib igal juhul teie tähelepanu.

Fotogalerii

Põltsamaa osrulinnuse ajalugu

Linnuse ehitas 1272. aastal Liivi ordu Põltsamaa jõe äärde kaitserajatisena. Ehituseks kasutati maakive ja lubjakivi. Müüri ümber kaevati sügav ja lai vallikraav, mis ühendati jõega.

Järgmistel sajanditel tõsteti kindlusmüüre korduvalt. 14. sajandil lisati müürile suurte laskepiludega tellisparapett ning idaküljele rajati konvendihoone. 16. sajandil ehitati lõunavärava juurde bastion ja kahuritorn.

Liivi sõja aastail hõivasid linnuse Poola väed. Aastatel 1570–1578 oli kindlus vürst Magnuse residents, kes koos Ivan Julmaga soovis luua Liivi kuningriigi. 1623. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Põltsamaa Hermann Wrangelile, kes muutis keskaegse linnuse hilisrenessanslikuks elamuks.

Põhjasõja ajal põletati loss maha ja interjöörid hävitati. Ometi kujundati 1772–1773 Johann Michael Graffi juhtimisel lossi sisekujundus rokokoostiilis ning 1782. aastal avati siin portselanivabrik. Hiljem vahetusid omanikud korduvalt ning viimasteks peremeesteks olid Venemaa aadlikud Gagarinid.

Esimese maailmasõja alguses võtsid kindluse üle sõjaväelased. 1919. aastal natsionaliseeriti loss maareformi käigus. Kuni 1926. aastani haldas seda Kaitseministeerium, kuid halva peremehe käes lagunes hoone.

1929. aastal võeti kindlus riikliku kaitse alla ning 1935. aastal anti see linna haldusse. Tehti remonti ja 1938. aastaks oli Marmorisaal pidustusteks valmis. Plaanid restaureerimiseks ja turismiobjektina kasutamiseks olid suured, kuid 23. juunil 1940 hõivas lossi Punaarmee, kes taandudes Eesti NSV-st Saksa vägede eest 14. juulil 1941 põletas selle maatasa.

Nõukogude ajal kogu lossi ei taastatud, küll aga ehitati kirik uuesti üles. Üle 80 aasta varemetes seisnud hooneid hakati taastama alles 2020. aastal. 2023. aastal avati kompleks pärast restaureerimist külastajatele.

Asukoht kaardil

Teised huvitavad paigad

• Üks Jõgevamaa tuntumaid maamärke on Adavere tuulik. See seisab otse maantee ääres ning sellest mööda sõita on pea võimatu, ja
• Jõgevamaal asub ka Mandri-Eesti keskpunkt, mis on tähistatud mälestusmärgiga.
• Kui rääkida suursugustest lossidest, tasub tähelepanu pöörata Toolse lordulinnusele, mille varemed seisavad Lääne-Virumaa mererannal.