Kus ja millal tasub minna rabasse jõhvikaid otsima?

Sügis on loodusesõprade jaoks tihedalt seotud metsasaaduste korjamisega. Kuni esimeste öökülmadeni, ja mõnikord ka pärast neid, saab Eesti metsadest veel seeni leida. Umbes septembri keskpaigaks valmivad soodes jõhvikad ehk kuremarjad ning just sellest, millal, kus ja kuidas neid korjata, tulebki juttu edasi.

Millal kuremarju korjatakse?

Eestis algab jõhvikahooaeg tavaliselt septembri lõpus. Selleks ajaks on marjad juba suured, mahlased ja saanud sügavpunase tooni. Sageli soovitatakse korjama minna pärast esimesi öökülmi, sest külm muudab marjad veelgi kasulikumaks ja maitsvamaks.

Kuremari on külmakindel mari ega pelga madalat temperatuuri. Seetõttu koristatakse seda peaaegu kogu sügise vältel ja lõpetatakse koristus tavaliselt esimese lumega. Palju sõltub muidugi sellest, kui varakult püsiv külm saabub ja kui paks on maha sadanud lumekiht.

Jõhvika kasvukohad Eestis

Jõhvikaid leidub Eestis peaaegu igas maakonnas, sest meil on palju soid ja rabasid. Varem sai marja- ja seenekohtade kohta infot RMK kodulehelt, kuid selle uues versioonis sellist rubriiki enam ei ole. Tänu veebiarhiivile oleme aga taastanud andmeid jõhvikapaikade kohta ning kasutanud Keskkonnaameti kaarti, mis koostati Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste abiga.

Harjumaal on Tallinna lähedal head jõhvikapaigad Põhja-Kõrvemaa ja Suursoo-Ledissoo linnuala piirkonnas, Lääne-Virumaa piiri lähedal. Põhja-Kõrvemaal tasub marju otsida Kõnnu Suursoo piirkonnas ning Suursoo-Ledissoo linnuala RMK Tännäjärve lõkkekoha ümbruses. Need alad on populaarsed nii marjuliste kui ka matkajate seas.

Ida-Virumaal korjatakse jõhvikaid ehk kuremarju peamiselt Alutaguse rahvuspargi soodes. Kõige saagikam piirkond on siin Agusalu soo, mis on tuntud oma rikkaliku marjasaagi ja kauni, avara rabamaastiku poolest. Marjulistele pakub see kant tõelist looduseelamust.

Lääne-Virumaal on tuntud jõhvikakoht Tudu järve ümbrus. RMK on selle ala tähistanud kui Tudu metsaonni ning seal kulgeb ka Tudu Järvesoo matkarada. Kui marju juhtub vähe olema, saab seal alati nautida mõnusat matka ja hingata värsket rabaaõhku.

Raplamaal tasub jõhvikaid ehk kuremarju otsida Õmma raba ja Marimetsa raba kandis. Õmma metsaonni piirkond on tuntud oma rahuliku atmosfääri ja loodusläheduse poolest. Kuigi Marimetsa raba on pigem turismiobjekt, võib sealtki leida mõne marjasaagika koha.

Pärnumaal kasvab jõhvikas ehk kuremari peamiselt Lavassaare looduskaitseala rabades. Täpseid korjepaiku on keeruline välja tuua, kuid vanal RMK kodulehel oli jõhvikakohana kirjas Nigula raba. Tegemist on ühe vanima kaitsealaga Eestis, kus leidub nii looduslikku ilu kui ka rikkalikku taimkatet.

Tartumaal tasub marjule minna Selli-Sillaotsa matkaraja piirkonda. Keskkonnaameti andmetel kasvab jõhvikaid ehk kuremarju siin ka Laeva, Umbusi ja Soosare kandis. Tegelikult võib kogu seda ala pidada Selli-Sillaotsa ümbruse laienduseks, kus loodus on hästi säilinud ja marjasaak tavaliselt korralik.

Viljandimaal, eriti Viljandi linna lähedal, on RMK andmetel jõhvikaalasid Parika järve ja Teringi puhkeala ümbruses. Keskkonnaameti kaart näitab, et saagikus pole siin alati suur, kuid piirkond sobib hästi rahulikuks marjaretkeks. Parima tulemuse annab aga Sooma rahvuspargi Kuresoo, mis on üks Eesti tuntumaid ja kaunimaid rabasid.

Artikli lõppu lisame ka Keskkonnaameti koostatud jõhvikakohtade ehk kuremarjapaikade kaardi. Kahjuks ei ole see interaktiivne, kuid annab siiski hea ülevaate, kust marju otsima minna. Selline kaart võib marjureisil väärt abivahendiks olla.