Märtsikuine jääminek Peipsi järvel: rüsijää ja jäämägede võimas vaatemäng

Märts on Peipsi järvel eriline aeg. Igal aastal algab sel perioodil jääminek, mis toob randa võimsad jäämäed ja rüsijää kuhjad! See on hingemattev ja Mandri-Eestis haruldane loodusnähtus, mida tasub vähemalt korra oma silmaga näha.

Peipsi järve jääminek algab tavaliselt märtsi keskpaigas ja kestab mitu nädalat. Tugevad tuuled ja vee liikumine ajavad erineva suurusega jääpankasid randa, kus need kuhjuvad ja moodustavad rüsijää vallid ning jäämägesid. Need jäämassid võivad püsida üllatavalt kaua – näiteks 2024. aastal sulasid need alles juuni alguses.

Rüsijää kuhjad võivad ulatuda kuni 10 meetri kõrguseni! Mõnes kohas on võimalik neile isegi ronida. Samas tuleb arvestada, et kevadine järvejää on juba ohtlik ning looduse vägevust on parem imetleda kaldalt.

Miks tasub Peipsi järve äärde jäämineku ajal tulla? Seistes rannal, saab täiel rinnal nautida looduse suursugusust. Mõnes paigas on kuulda ka rüsijää liikumist ja pragunemist, kui vesi ning tuul suruvad jäämassid üksteise vastu.

Peipsi järve jäämägesid ja rüsijää kuhjasid saab näha mitmes kohas põhjarannikul. Üks populaarsemaid kohti on Tartu maakonnas asuv Nina küla, kus igal kevadel kogunevad loodusnähtuse austajad. Jõgeva maakonnas tullakse jääminekut imetlema Omedusse.

Ida-Virumaal võib võimsaid rüsijää kuhjasid ja jäämägesid näha Katase ja Karjamaa külades. Huvitav on see, et igas kohas kujuneb jääminek veidi erinevaks. Üks on aga kindel – see loodusnähtus ei jäta kedagi külmaks.

Kui armastad loodust, tasub kindlasti kaaluda kevadist retke Peipsi järve äärde. Rüsijää kuhjasid ja jäämägesid saab näha ning jää pragunemist kuulata kuni märtsi lõpuni. Kui ilm püsib jahedana, võib see ainulaadne loodusnähtus jätkuda veel kauemgi.