Pädaste mõis

Muhu saarel asuv ajalooline Pädaste mõis on üks saare tuntumaid vaatamisväärsusi. Täna on see kaasaegne puhkuse- ja ajaveetmiskeskus, turismikompleks, mis pakub hotelli-, spaa- ja restoraniteenuseid. Pädaste mõis on praegu Eesti ainus viietärnihotell väljaspool Tallinna.

Pädaste mõisa ajalugu

Esimesed teated Pädaste mõisast pärinevad aastast 1566. Selle aasta 25. juunil kinkis Taani kuningas Frederik II mõisa perekond von Knorringile teenete eest Taani kuningriigi ees. Juba siis oli mõis koos ümbritsevate taludega oluline keskus maaharijatele.

Knorringite sugu valdas mõisa kuni 1768. aastani. Nende ajal kutsuti mõisa Norraks, võttes nime omanike perekonnanime järgi. Pärast Knorringe kuulus mõis mõnda aega Otto Fabian von Aderkasile.

Aastal 1821 sai uueks peremeheks Saaremaa maanõunik Alexander Magnus von Buxhoeveden. Nõnda algas Buxhoevedenite ajajärk, kelle kohalolu Muhul ulatub teadaolevalt juba 13. sajandisse (piiskop Aleks von Buxhoeveden võitis omal ajal otsustava lahingu eesti paganate vastu). Perekond pidas mõisa enda käes peaaegu sada aastat.

1875. aastal ehitati mõisas tänini säilinud neogooti stiilis härrastemaja. Sellest ajast peale tuntakse Pädastet tema harmoonilise ja tervikliku ilme järgi. Õue ümbritsevad majandushooned kerkisid aastail 1870–1890, mil Balti sakslased elasid, ütleme nii, üsna priiskavalt.

Viimaseks suguvõsa omanikuks sai parun Axel von Buxhoeveden, kes vastutas keiserliku jahi eest. Koos abikaasa Charlotte’iga muutsid nad Pädaste kunsti ja muusika keskuseks. Nõnda jäi see kuni 20. sajandi alguseni.

1919. aasta talvel tapsid revolutsioonilised mässajad paruni teel saarelt mandrile. Charlotte põgenes järgmisel päeval Brandenburgi. Buxhoevedenite seitsmesaja-aastane lugu Muhul katkes ootamatult.

Nõukogude ajal kasutati mõisa sõjaväe staabina, kalamajanduskeskusena ja eakate majana. 1980. aastate alguses jäeti see hooletusse. 1996. aastal alustasid uued omanikud taastamist, taotledes luua Baltikumi kauneim luksushotell.

Mõis kui luksushotell

Uutel omanikel, kelleks olid Imre Sooäär ja Martin Breuer, õnnestus vana mõis muuta populaarseks luksusliku puhkuse sihtkohaks. Mõis jõudis Eesti parimate hulka ning pälvis koha ka rahvusvahelistes pingereades. Mõisas tegutsev restoran Alexander oli pärjatud Michelini tärniga.

Ent 2025. aasta novembris tulid teated mõisa kui luksushotelli tegevuse lõpetamisest. 11. novembril 2025 andsid meediaväljaanded teada ühe omaniku, Imre Sooääre, surmast. Samuti selgus, et viimased kaks aastat töötas mõis kahjumiga, mis ulatus napilt 500 000 euroni.

Fotogalerii

Külastus

Mõisa parki saab külastada ka ilma siin ööbimata. Kui soovite lihtsalt hoonet imetleda, tuleb territooriumile pääsemiseks maksta paar eurot. Täpset hinda tasub kohapeal üle küsida, sest see võib hooajati muutuda.

Asukoht kaardil

Teised huvitavad paigad

• Muhu saarel asub Peetruse ja Pauluse õigeusu kirik. Selle arhitektuur erineb tugevalt meile tavapärastest õigeusu pühakodadest.
• Üks Saaremaa populaarsemaid paiku on Angla tuulikud. See on külastuskeskus, mis tutvustab kohaliku põllumajanduse ajalugu.
• Muhu ja Saaremaa saari avastades astuge läbi ka Kuressaare veskist. Seal tegutseb üks piirkonna tuntumaid restorane.