Võidupüha paraad
Võidupüha paraad 2026. aastal toimub Raplas. Selle linna eelistatud paraadipaigaks pakkus välja president Alar Karis ning paraadi korraldamise eest vastutab Kaitseliit. Paraad algab kell 11:00.
Võidupüha programm
Kell 8.00 heisatakse Rapla keskväljakul riigilipp. Kell 9.00 toimub Vabadussõja mälestussamba juures pärgade asetamine, mille järel süüdatakse Maarja Magdaleena kiriku aias Võidutuli. Kell 9.45 algab Maarja Magdaleena kirikus oikumeeniline jumalateenistus.
Kell 11.00 algab Tallinna maanteel paraad. Paraadil osalevad Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna liikmed, Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, samuti Kaitseliidu kooli, küberkaitseüksuse ja vahipataljoni esindajad. Kolonnis marsivad ka Politsei- ja Piirivalveameti, vanglateenistuse, Maksu- ja Tolliameti, Päästeameti ning Päästeliidu esindajad.
Paraadil osalevad ka liitlasriikide üksused, sealhulgas Taanist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt. Soodsa ilma korral lendavad linna kohal Eesti ja liitlaste õhusõidukid, sealhulgas helikopter Augusta Westland 139, lennuk M28 ning Portugali ja Rumeenia hävitajad F-16. Õhuosa on paraadi üks vaatemängulisemaid osi.
Pärast paraadi esitletakse maakaitsepäeva raames sõjatehnikat. Näha saab soomukeid NMS 4×4 ja ARMA 6×6, jalaväe lahingumasinat CV9035, mitmikraketiheitjat HIMARS, tanki Challenger 2, jalaväe lahingumasinat Warrior ning soomukeid Griffon ja VBL. Paraadi ajal annab Eesti Vabariigi president Kaitseliidu liikmetele Võidutule üle, et see viia maakondadesse.
Võidupüha paraadi ajalugu
Võidupüha paraadi peamine erinevus Vabariigi aastapäeva paraadist seisneb selles, et selles osalevad vabatahtlikud organisatsioonid. Nendeks on Kaitseliit, Naiskodukaitse ning noorte Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Lisaks osalevad paraadil Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja liitlaste üksused.
Esimest korda osalesid vabatahtlikud militaarorganisatsioonid paraadil 1938. aastal. Tookord toimus see Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadist võttis osa umbes 16 000 inimest. See oli ainus Võidupüha paraad Eesti Vabariigi aastatel 1918–1940.
Pärast Eesti taasiseseisvumist toimusid paraadide asemel pidulikud rivistused. 1992. aastal peeti selline rivistus Kadriorus, presidendi kantselei aias. 1993. aastal toimus pidulik rivistus ja kaitseväe lippude pühitsemine Tallinnas ning hiljem Tartu Raekoja platsil. Sel ajal andis president Lennart Meri kaitseväe juhatajale Aleksander Einselnile korralduse korraldada paraadid järgemööda kõikides Eesti linnades.
Alates 1993. aastast on 23. juunil toimunud täismahus paraadid. Esimene neist peeti Tartus. Alates 2000. aastast on paraadi korraldamine Kaitseliidu ülesanne. Paraad jäi ära vaid 2020. aastal seoses koroonaviiruse levikust tingitud massiürituste korraldamise piirangutega.
