Kolm Õde hoonekompleks

“Kolme Õe” hoonekompleks Pikk tänaval Tallinna Vanalinnas on üks ajaloolise kesklinna äratuntavamaid sümboleid. Tänapäeval tegutseb nendes majades hotell. Hooned on kantud Eesti riiklikku muinsuskaitse registrisse ehitismälestisena. Alates 2002. aastast töötab nendes hoonetes hotell.

Tallinna Kolme Õe ajalugu

“Kolme Õe” esimene mainimine pärineb aastast 1372. Sellest ajast alates on hoonete omanikud korduvalt vahetunud, kusjuures need on eksisteerinud nii ühtse tervikuna kui ka mitme iseseisva ehitisena. Enamiku ajast kasutati neid erinevate omanike elumajadena.

15. sajandi alguseni hõlmas nende kolme maja valdus tervet kvartalit Pika, Tolli ja Lai tänava vahel. Peagi jagati krunt aga mitmeks iseseisvaks kinnisvaraobjektiks. Alles 17. sajandil ühinesid kaks “õdedest” taas, kui hoonete omanikeks olid isa ja poeg.

Kõige suurem “õde” jäi eraldi omandiks kuni 1860. aastani. Siis said kõik kolm hoonet ühe omaniku valdusesse. Sellest ajast peale vaadeldakse Pikk tänava kolme tuntuimat maja pidevalt ühtse tervikuna, moodustades arhitektuuriansambli.

Huvitavaid fakte hoone kohta

“Kolme Õe” tüüpiline keskaegne arhitektuur on iseloomulik 15.-16. sajandile. Nende hoonete ülemisi korruseid kasutati laohoonetena. Säilinud on tollest perioodist pärit konstruktsioonid, sealhulgas kivipõrandad, kaminakorstnad, kivist aknaraamid ja kivitrepid. Planeering hõlmab “diele’t” (paraadruumi) ja “dornse’t” (tagumist tuba). Nurgamajas (“vanem õde”) keskaegset küttesüsteemi leitud ei ole.

Teada on 17. sajandi nurgamaja interjööri kirjeldused: seinad piibli- ja maastikuteemaliste maalingutega, kivinikerdistega sambad. Ahi oli valmistatud Hollandi valgetest kahlitest siniste piiblimotiividega. Kõrval asus kivikaunistuste, teksti ja kuupäevaga “1653” kamin, mis olid identsed sissepääsuuksel olevate elementidega. Umbes 1856. aastal müüs krahv Buxhoeveden kamina ja paneelid krahv Kotšubeile, kes kasutas neid oma Peterburi maja kaunistamiseks.

19. sajandil tehti ümberehitusi, sealhulgas korruste jagamine vaheseintega ja lagede kõrguse muutmine. Nurgamaja fassaadid Pika ja Tolli tänava poolt said pseudogooti stiili, säilitades originaalsed kivist aknaraamid. “Vanema õe” hilisgooti stiilis fassaad on hästi säilinud, teravkaarelise portaali ja kiviraamistusse paigutatud ristkülikukujuliste akendega. Varabarokses stiilis sissepääsuuks on meister Franz Hoppelstadti töö.

“Kolme Õe” kuulsaimad omanikud

• 1372. aasta: Raehärrad Richard ja Johannes Rais (Ryce/Reich)
• 1400. aasta: Wulfard Rosendal (endine Tours’i kodanik)
• 1415. aasta: Hans Hildebrand (pottsepp)
• 1651. aasta: Jakob Höppener (Lübecki kaupmees)
• 1860. aasta: Kõigi kolme õe ühine omanik (nime pole märgitud, kuid viidatakse ühtse omandi perioodi algusele)
• kuni 1940. aastani: Kochi perekond (omandus kuni natsionaliseerimiseni)
• pärast 1940. aastat (nõukogude periood): Turismi- ja Ekskursioonivalitsus (ametiühingute süsteemis)

Asukoht kaardil

Teised huvitavad objektid

• Uus tänaval Vana-Tallinnas asub nn Inseneride Maja. See on tähelepanuväärne seetõttu, et siin elas Mihhail Dostojevski, kirjanik Fjodor Dostojevski vend, keda kirjanik külastas.
• “Kolmest Õest” veidi eemal asub Paks Margareeta torn. Tänapäeval töötab siin Meremuuseum.
• Üks populaarsemaid kohti Tallinna Vanalinnas on Kohtuotsa vaateplatvorm. Siit saab imetleda Eesti pealinna katuseid.