Riigipea: Konstantin Pätsi monument

“Riigipea” – nii nimetatakse ametlikult Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi monumenti, mis asub Tallinnas. Monument paikneb Tammsaare pargis, Estonia teatri taga Pärnu maantee poolsel küljel. Mälestusmärk kujutab endast Pätsi pead, mis on asetatud madalale graniitalusele.

Monumendi ajalugu

Tallinna Konstantin Pätsi monument on kolmas ametlik mälestusmärk Eesti esimesele presidendile. Esimene monument avati juba ammu Pärnumaal Tahkurannas, tulevase riigipea sünnikohas. 2020. aastal avati Konstantin Pätsi monument Toilas, kus asus tema suveresidents. Seega on pealinna monument järjekorras kolmas.

Pätsi Tallinna monumendi ideevõistlus toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele laekus 24 tööd, millest žürii valis võitjaks projekti pealkirjaga “Riigipea”. Just see projekt sai ka kõige tugevama kriitika osaliseks, eriti selle sarnasuse tõttu Itaalia fašistide juhi Benito Mussolini skulptuuridega.

Monumendi rajamise algatajad soovisid näha seda Kuberneri aias. See koht asub Vanalinnas, Riigikogu hoone kõrval Pika Hermanni jalamil. Lõpuks valiti sellele siiski teine asukoht.

Projekti elluviimine kohtus takistustega. Ettevalmistustööde käigus selgus, et Eestis ei leidu sobiva kuju ja kvaliteediga graniititükki ning see tuli tellida välismaalt. Koroonapandeemiaga seotud piirangute tõttu venis aga materjali tarneaeg pikaks.

Tööde lõppfaasis pöördus skulptor Vergo Vernik Tallinna linnavalitsuse poole palvega pikendada monumendi valmistamise ja paigaldamise lepingut 3. augustist 15. septembrini 2022. Selgus, et alltöövõtulepingu alusel töötanud kiviraidur Margus Kurvits sattus vanglasse. Lõpuks pidid monumendi autorid vahetama töövõtjat ja transportima nii mudeli kui kivi Kivi Kunsti firma töökotta.

Monumendi avamine ja autorid

Pätsi monumendi avamine Tallinnas toimus 21. oktoobril 2022. Kuupäeva valik polnud juhuslik. 21. oktoobril 1990 toimus Eesti esimese presidendi põrmu ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule, millega seoti ka memoriaali avamine.

Monumendi autorid on skulptor Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik. Skulptuuri materjalina kasutati halli graniiti. Madalal alusel on märgitud presidendi nimi ja eluaastad.

Monumendi rajamise algatajad

Konstantin Pätsi monumendi rajamise algatus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale, mida tähistati 2018. aastal. Algatajateks olid:

Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ja korporatsioon Fraternitas Estica.

Asukoht kaardil

Teised huvitavad skulptuurid

• Tallinna Kadrioru pargis asub Jaan Poska monument. See sobib suurepäraselt Luigetiigi kõrvale ning on saanud oluliseks vaatamisväärsuseks.
• Raekoja platsi lähedal asub Jaan Krossi monument. Ärge jätke kasutamata võimalust teha foto kuulsa kirjanikuga.
• Üks Eesti pealinna fotogenilisemaid ja huvitavamaid skulptuure on Gustav Ernesaksa monument Lauluväljakul. Tänapäeval võib igaüks helilooja kõrval murul istuda.