Kalevipoeg ehk Glehni Kurat

Tallinnas Glehni pargis asub eriline skulptuur nimega Kalevipoeg, mida rahvasuus kutsutakse ka Glehni Kuradiks. Selle algse versiooni valmistas Nõmme rajaja, parun Nikolai von Glehn, 20. sajandi alguses. Tänapäeval seisab pargis algupärasele lähedane vaba koopia, mis loodi 1990. aastal. See kunstiteos on kantud riiklikku registrisse.

Tallinna Kalevipoja ajalugu

Nikolai von Glehn hakkas Kalevipoja skulptuuri oma kätega valmistama 20. sajandi alguses. Eesti Ajaloomuuseumi arhiivis on säilinud fotod selle loomisprotsessist, mis on dateeritud 1902. aastaga. Täielikult valmis monument 1909. aastal.

Skulptuuri loomisel ammutas parun inspiratsiooni muistenditest. Ta soovis kujutada võitluses olevat kangelast, kelle õlgadel on loomanahk. Mehe selja taga varitses koletis.

Võib öelda, et Glehn kujundas Kalevipoja enda järgi. Ta määras skulptuuri kõrguse lähtudes omaenda pikkusest, korrutades selle neljaga. Kuid arvutused ei pidanud paika ja peaaegu valmis vägilase kuju kukkus pikali.

Ebaõnnestumine ei murdnud loovat mõisnikku. Skulptuur tõsteti üles ja taastati, lisades tugevdusena kangelase kätte saua, mis pakkus konstruktsioonile tuge. Materjalina kasutas parun betooni ja raudkive.

Kahjuks hävitati monument Esimese maailmasõja ajal. Arvatakse, et selle tegid Vene sõdurid. Skulptuuri hävitamine oli fon Glehnile suur kaotus, kuid ta ei hakanud seda uuesti ehitama.

Tänapäevane skulptuur

Tänapäeval Glehni pargis seisev Kalevipoeg on uus iseseisev kunstiteos. Selle autor on skulptor Mati Karmin. Teos loodi Nõmme Heakorra Seltsi algatusel.

Peamine erinevus tänapäevase ja algse skulptuuri vahel on Kalevipoja välimus. Algne versioon oli paruni autoportree ja meenutas teda ennast. Uus kuju on pigem anonüümne.

Glehni Kurat

Rahvas hakkas skulptuuri kutsuma Glehni Kuradiks. Selline arusaamatus pahandas parunit ja ta lisas monumendi juurde infotahvli. Sinna kirjutas ta:

Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!

Asukoht kaardil

Teised huvitavad objektid

• Veel üks Kalevipoja skulptuur asub Tartus. See monument on pühendatud Vabadussõja võitlejatele.
• Pärnumaal Tori alevikus seisab kaunis skulptuur “Püha Jüri võitlus lohega“. See asub Tori Põrgu lähedal, kus tasub samuti käia.
• Kui aga jääda Nõmmele, leiab siit lähedalt raudteejaama juurest skulptuuri nimega Nõmme Ema. See on väga huvitav kunstiteos, mida tasub uurida!