Valgus kõnnib: Kadriorus toimub iga-aastane tasuta valgusfestival

Kadrioru pargis Tallinnas toimub 19. ja 20. septembril juba kaheksateistkümnendat korda festival „Valgus kõnnib“. Tavapäraselt täitub ajalooline park neil õhtutel lummavate valgusinstallatsioonide ja muljetavaldavate valguslahendustega. Sissepääs üritusele on tasuta.

„Elu on pidevas liikumises. Miski ei jää seisma – kõik uueneb, areneb, laieneb ja liigub edasi. Nii on ka inimestega, sest just meie oleme need, kes maailma muudavad. Seetõttu on tänavune installatsioon pühendatud igale külastajale,“ seisab korraldajate sõnumis.

„Kuidas olla hooliv pereliige, toetav sõber ja kaaslane? Kuidas hoida kogukonda, jääda heatahtlikuks ühiskonnaliikmeks ja kujuneda paremaks iseenda versiooniks? Neile küsimustele otsivad 2025. aasta festivali loojad vastuseid.“

Traditsiooniliselt algavad „Valgus kõnnib“ valgusetendused pärast pimeduse saabumist ajavahemikus 20.00–23.00. Publikut ootavad mõjuvad valguslavastused koos temaatilise muusikaga. Nendel õhtutel muutub Kadriorg justkui suureks vabaõhulavaks.

Festivalipäevil avatakse valgusinstallatsioonideks mitmed Kadrioru pargi paigad. Programm jaguneb tinglikult kaheks: valgusetendusteks ja valgusinstallatsioonideks. Mõlemad on oma olemuselt köitvad ja pakuvad avastamisrõõmu, mistõttu tasub kõike oma silmaga kogeda.

Valgusetenduste kava:

  • Pihlapuu varjus – Kadrioru pargi kontsertväljak; etendused mõlemal päeval kell 20.30 ja 21.30.
  • Be nothing – Kadrioru kunstimuuseumi ees; etendused mõlemal päeval kell 20.30 ja 21.30.
  • Kratt – Luigetiik; etendused mõlemal päeval kell 21.00 ja 22.00.
  • Wish you were here – Mereallee Kadrioru ja Russalka vahel; etendused mõlemal päeval kell 21.00 ja 22.00.

Valgusinstallatsioonid (avatud kogu festivali vältel):

  • Infinity, ala Luigetiigi ja kontsertväljaku vahel – peeglitele rajatud installatsioon loob lõputu ruumi illusiooni, mis „hingab“ ja muutub koos valgusega.
  • Panso, kontsertväljaku ees – meediaskulptuur toob esile Voldemar Panso kuju, edastades tema mõtteid elust, kunstist ja loomingust.
  • Phoebus Apollo, Apollo skulptuuri ümber – õhulised valgustatud dooria sambad muudavad kuju harmoonilise „templi“ keskpunktiks, viidates klassikalise ilu ideaalidele.
  • Lillede valgel, lilleaias – barokiajastu traditsioon tuhandete küünaldega, mis täidavad parteri elava tulega ja loovad piduliku, kuid samas intiimse meeleolu.
  • Lasergraafika, Kadrioru kunstimuuseumi fassaadil – 360‑kraadine laserprojektsioon toob esile barokkaegse arhitektuuri ja pargi puud, muutes hoone elavaks valguskangaks.
  • Lux Arborum, alumises aias – pargipuud ärkavad kirkates, ajas vahelduvates toonides, tuues esile haljastuse loomuliku „arhitektuuri“.
  • Elavad maalid, Katariina tee muuseumi‑poolsel lõigul Russalka suunas – muuseumi portreed ärkavad tehisintellekti abil ellu ja astuvad „kujundlikult juttu“ möödujatega.
  • Looduse ilu, Katariina teed ümbritseval pargialal – valgusmängude sari kujutab looduse nähtusi põhjavalgusest kuni tähesajuni.

Arvestades ürituse suurt populaarsust, soovitavad korraldajad Kadriorgu tulla ühistranspordi või jalgsi – parkimiskohti võib ümbruskonnas nappida ning suur rahvahulk võib liiklust aeglustada. Kadriorgu toovad trammid nr 1 ja nr 3.

Vaadake lisaks