Ryanair peatab lennud: milline on tegelik mõju Eesti majandusele?
Odavlennufirma Ryanair teatas kuue lennuliini sulgemisest Tallinnast 2025. aasta suvehooajal. Lennujaama esindajad ja taristuminister Vladimir Svet püüavad Eestimaa elanikke rahustada, kinnitades, et midagi hullu pole juhtunud ja me pole midagi kaotanud. Kuid lennuühenduste küsimust ei tule vaadelda üksnes väljalendamise võimalusena. See on oluline ka siia saabumise võimalusena – see tähendab turistide ja nende raha toomist Eestisse.
Mida me kaotame?
Eeloleval suvel puudub Tallinnal otselennuühendus selliste linnadega nagu Billund, Bergamo, Paphos, Rooma, Treviso ja Viin. Nagu näha, on tegu üsna populaarsete sihtkohtadega, mille järele on suur nõudlus. Nagu lennukogemus näitab, moodustavad Eesti elanikud umbes poole reisijatest lennuki pardal, ülejäänud turistid suunduvad nüüd teistesse riikidesse.
Lennundusekspert Sven Kukemelk ütles ERR-ile antud intervjuus, et lendude tühistamine mõjutab umbes 60 000 inimest. Tema hinnangul pole see Tallinna lennujaama jaoks, mille aastane reisijate arv on 3,5 miljonit, kuigi suur näidik. Tõepoolest, tilk meres. Kuid see “tilk” omandab hoopis teise tähenduse, kui arvestada, et majandus on juba mitmendat aastat languses.
Kui oletada, et pool ärajäävate lendude reisijatest on välismaised turistid, jääb Eestisse tulemata 30 000 inimest, võib-olla isegi rohkem. Paljud vaatavad reise planeerides sageli, kuhu nad saaksid edasi minna ja võimalikult odavalt. Ja kui Tallinnast pole kuhugi lennata või on see liiga kallis, lendavad nad Riiga ning sealt sõidavad rongiga otse Vilniusesse.
Lasta minna või hoida kinni?
Viimasel ajal ei avalda Statistikaamet andmeid selle kohta, kui palju välismaalased meie riigis kulutavad. Kui arvestada varasemaid andmeid, jätab turist meie ettevõtetele keskmiselt umbes 1000 eurot. Selle loogika järgi kaotab Eesti 30 miljonit, millest 6,5 miljonit oleks käibemaksuna otse riigikassasse läinud.
Kas turistid Bergamost või Roomast lendavad Eestisse airBalticu lennukitega? Mingil määral kindlasti. Kuid airBaltic kärbib samuti oma lennuvõrgustikku ega plaani lendude arvu suurendada. Küll aga tõusevad konkurentsi puudumisel kindlasti hinnad ja see mõjutab negatiivselt nii Eesti kui ka välismaiste turistide plaane. Viimased viivad oma miljonid teistesse riikidesse.
Sellises olukorras tundub härra Sveti ja teiste kommentaatorite optimism arusaamatu. Kas piisab viitamisest asjaolule, et Ryanair vähendab lendude arvu ka teistes riikides? Olulisem oleks teada, mida on ette võetud selleks, et vedaja lendude arvu mitte ei vähendaks, vaid hoopis suurendaks! Veenvaid taastumise märke mittenäitava majanduse tingimustes on saabumata jäävad turistid tõeline õnnetus!
Küsimuse hind
Lahkumise põhjus peitub lennujaama tasude järjekordses tõstmises. 1. aprillist 2025 kehtestab Tallinna lennujaam 3-eurose julgeolekutasu. Ja just sellest ajast tühistab Ryanair lennud kuuel suunal. Kukemelgi prognoos, kes mullu novembris ütles ERR-ile, et vedaja ei hakka lende kõrghooajal tühistama, osutus valeks.
Küsimuse hind on laias laastus 180 000 eurot. Nii palju oleks lennujaam teeninud julgeolekutasult nendelt samadelt 60 000 Ryanairi reisijalt. See on märkimisväärselt vähem rahast, mille oleksid jätnud siia 30 000 välisturisti.
Võrdluseks
30 000 Ryanairi lendudega saabumata jäävat turisti võib ette kujutada järgmiselt: kaks nädalat ei saabu Eestisse ühtegi Soome turisti (keskmine arv kuus 58 000), kuus nädalat ei saabu ühtegi Läti turisti (praegu keskmiselt 21 000 kuus), kolm kuud ei saabu ühtegi Saksa turisti (praegu keskmiselt 9500 kuus). Ja see kõik suvehooaja tipus, ainsail kuudel, mil kohalikud turismiettevõtted saavad teenida.