Liiva kalmistu

Liiva kalmistu on üks tuntumaid Tallinnas. Selle pindala on üle 65 hektari. Liiva kalmistu territoorium laieneb pidevalt uute matmiste arvelt. Visuaalselt meenutab kalmistu hästi planeeritud sektoriteks jaotatud parki, mille all varjuliste mändide all asuvad hauad. 1995. aastal kanti Liiva kalmistu Riiklikku registrisse kui ajaloomälestis. See tähendab, et kalmistu on olulise kultuuriväärtusega koht.

Liiva kalmistu ajalugu

Liiva kalmistu ajalugu sai alguse 1935. aastal. Esimesena maeti siia Eesti Vabariigi parlamendi saadik, Sotsialistliku Tööpartei liige Hans Martinson. Tema matuseritus toimus 28. jaanuaril 1935. Riigitegelase haud asub D-sektoris.

Vaid kalmistu ametlik avamine toimus 22. septembril 1935. See oli suur samm pealinna matmiskultuuri arengus. Algselt soovisid arhitektid matmispaika planeerides säilitada loodusliku metsamaastiku teede ääres. Aastate jooksul kasvas matmiste arv aga sedavõrd, et sellest pidi loobuma. Lõpuks jäi kalmistu metsast vaid osa alles Valdeku tänava äärde.

Tänapäeval on Liiva kalmistu jaotatud kvartaliteks, mille hauad on paigutatud sirgetesse ridadesse. Samuti on kalmistul ala tundmatute lahkunute matmiseks. See asub eraldi tavalistest matmispaikadest.

Liiva kalmistu kabel

Liiva kalmistu põhivärava lähedal asub arhitektuurimälestisena tunnustatud kabel. Selle projekteeris 1934. aastal arhitekt Herbert Johanson. Siiani toimuvad selles sakraalehitises lahkunute leinamised. Kabel on Liiva kalmistu sümbol.

Kabeli taga asub mälestusmärk punaterrori ohvritele. Tegemist on väikese massihauaga, mille iga matmiskoht on tähistatud ristiga. Mälestusmärgi keskmes seisab ajaloomälestisena tunnustatud mälestuskivi. Selle olemasolu hoiab elus mälestust minevikus toimunud traagilistest sündmustest.

Liiva krematoorium

2023. aastal avati Liiva kalmistul krematoorium. See asub Valdeku tänaval. Krematooriumi haldab Memoris matusebüroo, mis pakub lahkunute saatmise teenuseid.

Tuntud inimeste hauad

Liiva kalmistule on maetud mitmeid tuntud eestlasi:

iluduskuninganna Nadja Peedi-Hofmann (1911-1938);
Nõukogude Liidu kangelane ja ühiskonnategelane Arnold Meri (1919-2009);
näitleja Dajan Ahmet (1962-2006);
filmitegija Vello Aruoja (1930-1984);
muusik Irma-Auguste Eier (1904-1944);
kirjanik Marie Heiberg (1890-1942);
sportlane Johannes Kaubi (1917-1980);
vaimulik Nikolai Koger (sünnidaatum teadmata – 1989);
vaimulik Kosma Laredei (1880-1954);
politseikoerajuht Julia Gorbatšjova (1974-2004), kes hukkus plahvatuses kurjategija kinnipidamisel Väike-Õismäel;
kunstnik Aleksander Promet (1879-1938);
kodu-uurija Karl Rajapuu (1907-1973) ja paljud teised.

Liiva kalmistul asub ka Nõukogude sõdurite vennashaud. Matmispaika tähistab mälestuskivi, millele on raiutud täht ja selgitav tekst.

Asukoht kaardil

Kontaktandmed

Liiva kalmistu kontor asub aadressil Kalmistu tee 34, kabeli lähedal. Sinna on kõige mugavam jõuda isikliku transpordiga. Lähim bussipeatus on Valdeku tänaval ja sinna sõidab buss nr 57.

Kontorisse pääsemiseks tuleb üle minna kalmistu territooriumist.

Lahtiolekuajad: E-R 9:00-16:00
Telefon: +372 672 2216
E-post: liivakalmistu@kadriorupark.ee
Ametlik veebileht: kalmistud.ee

Kuidas jõuda Liiva kalmistule?

Kui kasutada ühistransporti, on kõige mugavam tulla bussiga nr 57. Maha tuleb minna peatuses Liiva kalmistu. See on kiire ja lihtne viis kohale jõudmiseks.

Teised sarnased paigad Tallinnas

Tallinna tuntuim kalmistu on Pirita linnaosas asuv Metsakalmistu. Seal puhkavad Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Kopli linnaosas asub Elavate ja Surnute park. See on rajatud endise kalmistu territooriumile ja tänaseks on saanud looduslikuks puhkealaks.
Tallinna kesklinnas asub Kalamaja kalmistupark. Seal on säilinud vaid kabel ja mõned hauatähistuste fragmendid.
Nõmme linnaosas asub ka Rahumäe kalmistu. Seal ei ole enam ruumi uutele matustele, kuid matused on võimalikud perekonnahaudadesse.