Rahumäe kalmistu

Eesti pealinna üks väärikamaid puhkepaiku, Rahumäe kalmistu, laiub Nõmme roheluses. See sündis ajal, mil Tallinn kasvas jõudsalt ning ületas 19. sajandi lõpul esimest korda 100 000 elaniku piiri. Oma praeguse nime sai kalmistu 1903. aastal, mil see ametlikult pühitseti.

Rahumäe kalmistu ajalugu

Uue matmispaiga rajamine oli sel ajal hädavajalik, sest Kaarli koguduse liikmetel polnud enam kuhugi oma lahkunuid matta. Kalamaja kalmistu (praegune Kalamaja kalmistupark) oli juba viimse platsini täis ning Siselinna kalmistul asuv Vana-Kaarli koguduse kalmistu jäi linnakogukonnale liiga kitsaks. Nõnda leidiski Rahumäe kalmistu oma koha linnapildis.

Tänaseks on Rahumäe kalmistu kasvanud 29-hektariliseks mälestuste aiaks. Siin leidub puhkepaiku eri usutunnistuste esindajatele, sealhulgas eraldi juudi kalmistu, kus saab lähedasi matta vastavalt religioossetele tavadele. Siinkohal tasub märkida ka Tallinna tuletõrjujate jaoks eraldatud erilist platsi.

Aastate jooksul on Rahumäele kerkinud mitu kabelit ning kujunenud välja pidulik väljak tähtsate tseremooniate tarvis. Kaarli kiriku välimusest inspireeritud tornidega kabel ehitati 1913. aastal ning see sai peagi kalmistul oluliseks maamärgiks. Hiljem, 1932. aastal, lisandus ka Püha Vaimu kiriku kabel, mis täiendas kalmistu vaimulikku ilmet.

Pärast 1940. aastat, mil kalmistu läks riigi hoole alla, on siia leidnud oma viimse puhkepaiga tuhanded tallinlased. Rahumäe on tuntud oma arvukate ajalooliste hauamonumentide poolest. Paljud siinsed mälestusmärgid on meie tuntud skulptorite ja kunstnike loodud ning kannavad endas nii ajaloolist kui ka kunstilist väärtust. Eriti tähelepanuväärne on 1905. aasta terroriohvrite mälestusmärk.

Kuulsad puhkajad

Rahumäe mullas puhkavad mitmed Eesti kultuuriloo suurkujud. Siin lebab kirjanik Anton Hansen-Tammsaare õde Anete, meie esimene vabaduse eest langenud sõjamees Johann Muischneek, Eduard Vilde ema Leenu ning meie armastatud kirjanik Jaan Kross. Need on vaid mõned näited inimestest, kelle elutöö on jätnud jälje meie rahva mällu.

Asukoht kaardil

Teised pühad paigad

  • Nõmme piirkonna teine tähtis matmispaik on Glehni perekonna puhkepaik ehk Glehni rahula, kus lebab Nõmme rajaja parun Nikolai von Glehni abikaasa.
  • Tallinna vanim kalmistu on Siselinna. Seal puhkavad muuhulgas Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II vanemad.
  • Ka Pirita kalmistu, mis asub velodroomist peopesa kaugusel, kannab endas põnevaid lugusid minevikust. Kõrval saab näha Kochide kabelit, üks ilusamaid hooneid Pirita jõeorus.
Vaadake lisaks