Nõmme
Nõmme – see on üks Tallinna linnaosadest, mis kunagi oli iseseisev linn. Selle pindala on 29,17 ruutkilomeetrit, kusjuures enam kui 45% territooriumist moodustavad rohealad. Siin elab veidi üle 37 500 inimese ning suurem osa elamufondist koosneb ühekorruselistest eramajadest.
Mida siin vaadata ja teha?
Nõmme on eelkõige tuntud oma rohealade poolest, mis on riikliku kaitse all ja tunnistatud looduskaitsealadeks. Nende hulka kuuluvad Pääsküla raba, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koos Sütiste parkmetsaga, Harku mets ja Glehni park. Kõik need kohad on avalikuks kasutamiseks avatud ning igas neist kulgevad terviserajad.
Nõmme territooriumil asub ka üks Tallinna tuntumaid spordikeskusi. Suvel tegutsevad siin vabaõhuujulad ning talvel avatakse suusakeskus. Samas piirkonnas asuvad ka suusahüppe tornid, mida kasutavad professionaalsed sportlased.
Nõmme on suurepärane koht vabas õhus jalutamiseks ja spordi harrastamiseks. Siin saab nautida loodust, lahkumata linnast! Harku metsas kulgeb Tallinna pikim spordirada, mille pikkus on 15 kilomeetrit ning kus saab jooksta, rattaga sõita ja matkata. Hooajal saab metsast korjata marju ja seeni.
Nõmme ajalugu
Nõmme ajalugu algas 1873. aastal, kui Jälgimäe mõisa omanik, parun Nikolai von Glehn, andis kooliõpetaja Johan Pihelmannile väikese maatüki. Legendi järgi ütles parun maatüki üleandmisel sõnad „Seie saagu lenn“. Nüüd kaunistab see lause turu lähedal asuvat linna rajaja mälestusmärki.
Alguses oli Nõmme kavandatud suvilapiirkonnana. Selle arengut takistasid erireeglid, mis keelasid rüütlimõisate jagamise ja ei lubanud maatükke hoonestamiseks eraldada. Kehtivad seadused ei näinud ette ka nende müügi võimalust, mistõttu jäi ainukeseks kasutusvõimaluseks maatükkide rentimine.
Olukord muutus 1880. aastal, kui parun von Glehn sai võimudelt linna arendamiseks vajaliku loa. Aja jooksul hakati linna jagama kaheks osaks: Vana-Nõmme ja Uus-Nõmme. Esimene asus raudteejaamast põhja pool ja sinna asusid peamiselt jõukad sakslased. Teine paiknes raudteejaamast lõuna pool ning kujunes peamiselt suvilarajooniks.
Nõmme sai alevi staatuse 1917. aastal, kui siin elas juba üle 1500 inimese. 1926. aastal sai Nõmme ametlikult linnaõigused. Siia rajati teater, mis tegutseb tänini, avati linna raadiojaam ning hakati välja andma kohalikku ajalehte. 1940. aastal liideti Nõmme Tallinnaga, saades üheks selle linnaosadest.
Nõmme asukoht Tallinna kaardil
Kuidas pääseda Nõmmele?
Nõmme on kesklinnaga ühendatud nii bussi- kui ka rongiliikluse kaudu. Siia saab sõita Balti jaamast väljuva rongiga. Valida tuleks Pääsküla, Paldiski, Keila, Turba, Riisipere või Kloogaranna suunal liikuvad rongid.
Kesklinnast saab Nõmmele ka bussidega number 23 ja 36. Kopli ja Männiku piirkonnast saab siia sõita bussiga number 33. Bussiliinid 10, 27, 36 ja 45 ühendavad Nõmmet Õismäe ja Mustamäega. Kasutades neid liine, jõuate otse Nõmme keskusesse.